kellegi teise nostalgia

Soov
Tahaksin olla 
see poisike aastate eest
ja vilistades minna
kordki veel 
ühe bussipeatuse vahe 
riided narmas ja keretäis soolas.

Albert Koeney (luulekogust "Vihmade vaikus", 1968)

õhtud linnas ja maal

vaid et tema hääl ei kõlanud selles kooris

"Kuulasin kõrgel mäenõlval neid meloodilisi hääli, vaikset taustsuminat, kust vahetevahel kostis mõni valjem hüüe, ning taipasin siis, et kõige lohutum, kõige valusam polnudki see, et Lolita ei seisnud mu kõrval, vaid et tema hääl ei kõlanud selles kooris." V. Nabokov "Lolita"

Vaatasin jälle üle pika aja Adrian Lyne'i Lolitat. Kuigi film valmis juba 1997, on see jätkuvalt väga poeetiline ja tasemel; lisaks on filmimuusika ka väga-väga hea.
Plaanisin osta punase huulepulga. Ostsin Oriflame'ist hunniku testreid, ent läksin ikka Kaubamajja ja poodlesin sealt ühe Lumene huulepulga nimega "Vintage red". Kõik, mis vintage, läheb.

seenelkäik ja ilumess

Sattusin esimest korda üritusele "Ilumess". Aga mitte see ei olnud minu laupäeva tipphetk - selleks oli hoopis Toomas Hussari film "Seenelkäik". Igati positiivne üllatus, ei oodanud nii naljakat komöödiat; tegelikult ma ei teadnud filmi täpset žanritki enne. Väga meeldis, et film oli üles ehitatud lihtsale sündmusele - seenelkäigule. Puudus ülespuhutud välismaine möllustsenaarium, ent siiski oli huvitav. Filmi koomika võib-olla peituski selle lihtsuses ja üksikute hetkede jaburuses. Eriliselt koomiline karakter oli Juhan Ulfsaki kehastatud rokkar Zäk, aga ka teised näitlejad olid igati tipp-topp. Soovitan soojalt. ps. Ja see viimase pildi postrikoer oli lihtsalt liiga armas, et sellest niisama külmalt mööduda...

merepäevad ja maasikad

kui rohelisest pitsist ämblikuvõrk

Hei-hei. Lõpetasin täna ühe pisikese, ent vaimuka raamatu lugemise ("Ah! Olla Inglismaal!" autoriks H.E. Bates). Täiuslikult suvine lugu ühest lahedast ja sõbralikust perekonnast, mille perepea Pop Larkin on küll pea alati muhe ja toretsev vennike. Keegi kirjutas selle perekonna kohta, et kuigi nad olid vaesed, olid nad alati hoolitsevad ja sõbralikud. Kuigi stiili mõttes ei anna seda Nabokovi Lolitaga (mida ma hiljaaegu teist korda lugesin) võrrelda, leidsin sealt siiski paar mõnusalt voolavat stiilinäidet, nagu nt "tema kübar oli kui rohelisest pitsist ämblikuvõrk, mille hommikukaste jätnud rikkalikele juustele." jne... Lisaks avastasin, et minu paar luuletust peaks asuma selle üllitise kaante vahel.

iceberg right ahead

100 aastat tagasi...ja 100 aastat hiljem nägi minu 14. aprill nõndamoodi välja: