Viljandi folk 2013

Kuu aega on Viljandi folgist möödas ja nüüd on õige aeg lõpuks mõned pildid siia üles panna. Minu jaoks oli see täiesti uudne kogemus, sest ma ei ole kunagi viibinud ühelgi muusikaüritusel nii kaua. Ja telkimist ei peaks parem mainima... esimene öö oli seal võimatu magama jääda, ja see oli alles neljapäeva õhtu. Mõtlesin, et reede õhtu on kindlasti veelgi hullem. Aga ma eksisin - reede oli juba normaalsem. (Alati on tore ju umbes viie-kuue paiku öösel kuulda, kuidas näitsikud poistele karjuvad "no minge juba magama".. :D, või kui tüübid sõidavad mingite bussidega ringi ja tervitavad oma sõpru läbi ruupuri (eino, see oli tegelt päris lahe).

Aga muusikast siis ka. Käepael on minu lemmik. Soendan seda ikka veel oma käel - lihtsalt ei raatsi ära võtta, sest ta ju nii kaunis. Kui oleksin kõik teised käepaelad, mis erinevatel suveüritustelt saadud, samuti käe ümber jätnud, siis nüüd käiksin rõõmsalt ringi nelja käepaelaga. Nice. Okei, aga muusikast siis ka. Esimene kontsert, mida väisasime, toimus kirikus. Edaspidi juba Kirsimägi ja Türgi mehed seelikutega. Vahepeal vedasime oma väsinud liikmed tagasi telki. Siis jälle vinnasime end mäest üles, et Jaani kirikusse Midrisid vaatama minna. Seal on neil mingi kreisi mägi Viljandis.

Folgi puhul on mulle alati meeldinud selle õhustik. Mõneks päevaks tulevad kokku võõrad inimesed tänavalt, kes muidu üksteist ei tunne, kuid läbi pärimusmuusika natuke lähedasemaks muutuvad. Ainuke koht, mis mulle folgi ajal pisut võõraks jäi, oli see A Le Coq'i telk. See lihtsalt oli nii ülerahvastatud ja õllemüüjaid paksult täis. No ei ole minu teema. Aga nüüd mõned pildid ka:

vaiksete pärastlõunate linn Haapsalu

♫ Tchaikovsky - Symphony No.6 in B Minor, "Pathétique"

õhtud linnas ja maal

vaid et tema hääl ei kõlanud selles kooris

"Kuulasin kõrgel mäenõlval neid meloodilisi hääli, vaikset taustsuminat, kust vahetevahel kostis mõni valjem hüüe, ning taipasin siis, et kõige lohutum, kõige valusam polnudki see, et Lolita ei seisnud mu kõrval, vaid et tema hääl ei kõlanud selles kooris." V. Nabokov "Lolita"

Vaatasin jälle üle pika aja Adrian Lyne'i Lolitat. Kuigi film valmis juba 1997, on see jätkuvalt väga poeetiline ja tasemel; lisaks on filmimuusika ka väga-väga hea.
Plaanisin osta punase huulepulga. Ostsin Oriflame'ist hunniku testreid, ent läksin ikka Kaubamajja ja poodlesin sealt ühe Lumene huulepulga nimega "Vintage red". Kõik, mis vintage, läheb.

seenelkäik ja ilumess

Sattusin esimest korda üritusele "Ilumess". Aga mitte see ei olnud minu laupäeva tipphetk - selleks oli hoopis Toomas Hussari film "Seenelkäik". Igati positiivne üllatus, ei oodanud nii naljakat komöödiat; tegelikult ma ei teadnud filmi täpset žanritki enne. Väga meeldis, et film oli üles ehitatud lihtsale sündmusele - seenelkäigule. Puudus ülespuhutud välismaine möllustsenaarium, ent siiski oli huvitav. Filmi koomika võib-olla peituski selle lihtsuses ja üksikute hetkede jaburuses. Eriliselt koomiline karakter oli Juhan Ulfsaki kehastatud rokkar Zäk, aga ka teised näitlejad olid igati tipp-topp. Soovitan soojalt. ps. Ja see viimase pildi postrikoer oli lihtsalt liiga armas, et sellest niisama külmalt mööduda...

merepäevad ja maasikad

iceberg right ahead

100 aastat tagasi...ja 100 aastat hiljem nägi minu 14. aprill nõndamoodi välja: