suvi ei olegi nii kaugel

udused pärastlõunad
päikese kõrvetatud tänavatel
suhkur on kleepunud sõrmedele
ja tuhkjas purukomm sulab
peos

pruuniks kõrbenud päikese jalad
sibavad metsikute põllukõrte seas,
naeratused, lahked ja avatud,
unustatud teeskluste
unedemaalt