vaiksete pärastlõunate linn Haapsalu

♫ Tchaikovsky - Symphony No.6 in B Minor, "Pathétique"

sõit-sõit Värskasse

♫ Zetod - Lätsi kõrtsu

Lugu sellest, kuidas ühe päevaga sai ära käidud Värskas, ja täiesti esimest korda. Tartu-Põlva vahel pakkusid silmarõõmu ebaühtlased pinnavormid (suurepärased künkad ja kumerused, aga vaesed põllumehed, kes peavad neid harima!). Teadupärast oli siis Värskas käimas Zetode 10. sünnipäeva staadionikontsert. Jõudsime kohale natuke enne üheksat. Kustumatu esmamulje jättis üks pisike tiigike, mis oli kohe parkla kõrval... Sealt kostis konnade krooksumist. Ma ei ole küll konnateadlane, aga Google arvas, et järsku võis olla tegu tiigikonnaga. See oli nii eriline hääl, et ma vist ei olegi midagi sellist varem kuulnud.

Jõudsime just õigest ajaks, sest Zetod olid peagi lavale minemas. Ja hoiatan - nende uus plaat tekitab sõltuvust. Eriti plaadi nimilugu "Lätsi kõrtsu". The BEst... Ja koju jõudes kell pool neli öösel näitas kilomeetri näidik rõõmsalt 639. :)

kellegi teise nostalgia

Soov
Tahaksin olla 
see poisike aastate eest
ja vilistades minna
kordki veel 
ühe bussipeatuse vahe 
riided narmas ja keretäis soolas.

Albert Koeney (luulekogust "Vihmade vaikus", 1968)

õhtud linnas ja maal

vaid et tema hääl ei kõlanud selles kooris

"Kuulasin kõrgel mäenõlval neid meloodilisi hääli, vaikset taustsuminat, kust vahetevahel kostis mõni valjem hüüe, ning taipasin siis, et kõige lohutum, kõige valusam polnudki see, et Lolita ei seisnud mu kõrval, vaid et tema hääl ei kõlanud selles kooris." V. Nabokov "Lolita"

Vaatasin jälle üle pika aja Adrian Lyne'i Lolitat. Kuigi film valmis juba 1997, on see jätkuvalt väga poeetiline ja tasemel; lisaks on filmimuusika ka väga-väga hea.
Plaanisin osta punase huulepulga. Ostsin Oriflame'ist hunniku testreid, ent läksin ikka Kaubamajja ja poodlesin sealt ühe Lumene huulepulga nimega "Vintage red". Kõik, mis vintage, läheb.

seenelkäik ja ilumess

Sattusin esimest korda üritusele "Ilumess". Aga mitte see ei olnud minu laupäeva tipphetk - selleks oli hoopis Toomas Hussari film "Seenelkäik". Igati positiivne üllatus, ei oodanud nii naljakat komöödiat; tegelikult ma ei teadnud filmi täpset žanritki enne. Väga meeldis, et film oli üles ehitatud lihtsale sündmusele - seenelkäigule. Puudus ülespuhutud välismaine möllustsenaarium, ent siiski oli huvitav. Filmi koomika võib-olla peituski selle lihtsuses ja üksikute hetkede jaburuses. Eriliselt koomiline karakter oli Juhan Ulfsaki kehastatud rokkar Zäk, aga ka teised näitlejad olid igati tipp-topp. Soovitan soojalt. ps. Ja see viimase pildi postrikoer oli lihtsalt liiga armas, et sellest niisama külmalt mööduda...

merepäevad ja maasikad